Ajalugu

Kihnu maalammas

Kihnu maalammas on kohalik põlistõug, kes algselt moodustas üle Eestilise maalamba tõu, kuid XXI saj. alguseks oli säilinud vaid saartel ja eraldatud ääremaadel. Ta kuulub põhja lühisabaliste lammaste rühma. Tegemist on väikesekasvulise, peente jalgadega ja lühikese sabaga lambaga, kes on säilitanud mitmed aborigeensed tunnused, nagu sarvilisus, tilbad, tugev emainstinkt, vähenõudlikkus pidamistingimuste osas ja vastupidavus looduslike olude ning parasiitide suhtes, säilinud on ka karvavahetus.

Maalammas on Eesti aladel elanud üle 3000 aasta

Arheogeneetik Eve Rannamäe andmetel on kihnu maalammas elanud Eesti aladel järjepidevalt üle 3000 aasta ning populatsioon sisaldab eriti haruldaste retrotüüpidega primitiivlambaid, kes kannavad aborigeenseid tunnuseid. Kihnu maalambad, kes fülogeneetiliselt moodustavad mitmete teiste naabermaalammastega võrreldes kultuurtõugudest kõige kaugemal asuva asurkonna, kuuluvad just esimese kodustamislainega Euroopasse tulnud lammaste hulka.

Esimesed kirjalikud andmed Eesti maalammaste kohta pärinevad baltisaksa ametnikult ja ajaloolaselt Wilhelm Christian Friebe, kes kirjutas raamatus „Eesti ja Liivimaa statistiline ja ökonoomiline aastaraamat, 1794“, et: „ Baltimaadel peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese kolmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid“.

Kuni 19.saj. alguseni oli kõikjal Eestis levinud aborigeenne maalammas. Alates 1824.aastast hakati Eestimaal mõisnike initsiatiivil kasvatama peenvillalambaid, mille arvukus kasvas kiiresti ja kellega püüti ristata ka maalammast.

Vorbuse karjamaal 1898 (ERM Fk 354:11); Eesti Rahva Muuseum
Vorbuse karjamaal 1898 (ERM Fk 354:11); Eesti Rahva Muuseum

19.sajandi teises pooles toodi sisse ka erinevaid lihalambatõugusid. Seoses teiste lambatõugude levimisega sattus kohalik geneetiliselt väärtuslik maalammas hävimisohtu, kuid geograafiliselt eraldatud saartel ja ääremaadel populatsioon säilis ja jäi parandamata kujul edasi eksisteerima.

Enhard Musto (1998) ja Haldja Viinalassi (1999) andmetel kasvatati 20.sajandi lõpus Eesti maalammast vähesel määral vaid saartel.

Lammaste pesemine. (EVM F 76:189); Eesti Vabaõhumuuseum SA
Lammaste pesemine. (EVM F 76:189); Eesti Vabaõhumuuseum SA

Põhjamaade Põllumajandusloomade Geenipanga projekti käigus uuriti 1999-2001.a. 30 lambatõugu, sh olid kaasatud ka lambatõud Eestis. Uuringu tulemusel selgus, et 15 populatsiooni osutusid vanemaks kui 300 aastat, seal hulgas ka haruldased baltimaade põlised lambad.

Projekt „Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis“

2006.a. alguses viidi projekti „Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis“ raames läbi ekspeditsioonid 40 lambapidaja juurde ja võeti eelnevalt maalambatunnuste järgi valitud 212 lambalt vere- ja villaproov ning teostati mõõtmised, tehti fotod, märgiti üles identifitseerimis- ja põlvnemisandmed ning individuaalsed iseärasused. Iga lamba kohta koostati individuaalne protokoll ja kõik andmed kajastati ka koondtabelina.

Projekti lõpp-raportist selgus, et uuritud lammastest oli 20 ET ja 49 EV, 143 isendit aga jagunes 15 erinevasse geneetilisse gruppi, mis distantseerusid kultuurtõugudest.

Geeniuuringute põhjal eristusid 4 suuremat maalamba tõu põhirühma, mis nimetati päritolu järgi: kihnu, saare, hiiu ja ruhnu.

15-st grupist 10 koondusid lammaste algpäritolu järgi Kihnu populatsiooniks.

Eesti maalammaste geneetilise analüüsi tulemusena selgus huvitav fakt: meie maalambad on kultuurtõugudest evolutsiooniliselt kaugemad kui paljud teised põhjamaade maalambad. Seetõttu on meie maalambad eriti väärtuslikud, sest nad kannavad endas rohkem muistsetele lammastele iseloomulikke tunnuseid, võrreldes naabermaade maalammastega.

Ajalugu

2007. aastal moodustasid kihnu säilituskarjade omanikud Kihnu Maalambakasvatajate seltsi.

2007-2008.a. EASi regionaalprogrammist toetatud projekti „Kihnu maalamba säilitamise I etapp“ raames koostati Kihnu maalamba algpopulatsiooni aruande ja säilitusstrateegia. Sellega oli kogu Kihnu asurkonnast täielik ülevaade ja geneetiline – morfoloogiline analüüs olemas. Geneetiline analüüs tõestas eristumise teistest tänapäevastest tõugudest ja morfoloogiline analüüs tõestas samasuse ajaloolise maalambaga.

2016.a. avaldatud E.Rannamäe geneetiline ja osteomeetriline uuring tänapäevase kihnu maalamba ja arheoloogilise materjali põhjal tõestas kihnu maalamba emaliinide järjepidevuse 3000 aasta vältel ning nende morfoloogilise sarnasuse juba pronksiajal Eesti aladel elanud lammastega.

20.01.2016. on Kihnu maalammasVTA (PTA) poolt tunnustatud tõuloom.

16.09.2019 jõustunud Maaeluministri määrusega nr. 82 on kihnu maalammas kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude nimekirja.