Tõukirjeldus (iseloomustus ja tõutunnused)
Kihnu maalammas on kohanenud Eesti klimaatiliste tingimustega, väikesekasvuline ja vähenõudlik. Ta sobib karjatamiseks erinevate taimkooslustega karjamaadele ja on suurepärane „maastikuhooldaja“. Ta on kujunenud koos meie kohaliku kliima ja loodusega ning seetõttu hästi kohanenud Eesti ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ja kasutamistingimustega ning on vastupidav haigustele ja parasiitidele.
Pidamiseks sobib kõige paremini külmlaut, kust loomadel on võimalus aastaringselt vabalt väljas käia. Kihnu maalamba villaku omadused (kahekihiline vill) tagavad loomale hea termo- ja hüdroregulatsiooni, mis annab kaitse erinevate ilmastikuolude eest, sama eesmärki teenib ka villaku tiheduse varieerumine (suvel alusvilla vähem, talvel rohkem) ning villaheite olemasolu (vt ka „villa struktuur ja omadused“)
Iseloom
Kihnu maalammas on leplik nii liigikaaslaste kui lauda suhtes (elab hästi ka kitsastes oludes), stressikindel, uudishimulik, lustlik, ettevaatlik, hea karja- ja emainstinktiga.
Välimik
Kihnu maalammas on väikest kasvu. Täiskasvanud jäärad kaaluvad keskmiselt 45-50 kg, uted kuni 40 kg. Turjakõrgus on jääradel keskmiselt 60 ja uttedel 56 cm. Laudjakõrgus on jääradel keskmiselt 60 ja uttedel 58 cm.
Laudjas on turjast veidi kõrgem, kuid lühike ja luipu, mistõttu on kere suhteliselt lühike.
Pea
Pea on väike. Nina on kitsas, mis vanematel jääradel võib olla ka veidi kühmus. Nägu (nagu jaladki) on kaetud madala läikiva karvaga, mis on sama värvi villakuga või kirju (triibud, täpid, tähnid, lauk). Musta karvaga näos on sage valge laugu esinemine või pealael valge laigu, täpi või tähni esinemine.
Sarved
Sarved võivad olla nii uttedel kui jääradel. (Sarvedega, utte nimetatakse „saarik“). Sarved on samas toonis näo värviga.
Uttede sarved on tavaliselt peened ja püstised (meenutades kitse sarvi). Sarve alged ei ole enamasti kohe sünnijärgselt näha – need ilmuvad kas esimese kuni teise elukuu jooksul või kuni ühe aastaselt. Sarvilistel uttedel võib esineda ebasümmeetrilise kujuga ja nõrgalt arenenud (väljaarenemata) sarvi, mis murduvad kergelt ja ei kasva üle 5 cm pikaks
Jäärade sarved on tugevad, suunduvad taha ja külgedele või külgedele ja alla (heledatel sarvedel on sageli must pikitriip), paindudes spiraalselt või kaarjalt. Sarvede pealispind on kas sile või rõmeline (konarate ja vaokestega). Sarvealged (kuni 2cm) on nähtavad juba sündides või ilmuvad hiljemalt esimese elukuu jooksul.
Jäärade (va nudid jäärad) seas esineb ebasümmeetrilise kujuga ja nõrgalt arenenud (väljaarenemata) sarvi vähem kui uttedel.
Jäärade sarvede kasv on kõige intensiivsem esimesel eluaastal. Need võivad pikkusesse kasvada kuni 35 cm ja jämedusse (juure ümbermõõt) 15 cm. Edaspidi on aastane juurdekasv vastavalt 5-15 cm ja kuni 10 cm.
Alates 3,5-eluaastast hakkavad sarved rohkem keerduma ja kasvama vaid pikkusesse, suureneb rõmelus. Korrektsed täiskasvanud jäära sarved on eestvaates sellised, mille otsad pöörduvad välja poole.
Saba
Saba on lühike, keskmise pikkusega 22cm. Sageli on sabal karmim lühike karv mitte vill ja venitatud tipuga kolmnurga kuju.
Jalad
Jalad on peened, keskmine kämbla ümbermõõt uttedel 6-7 ja jääradel 7-8 cm ning pöia ümbermõõt vastavalt 7-8 ja 8-9 cm.
Sõrad on kitsad. Altpoolt kanna ja randmeliigest on jalad kaetud madala läikiva karvaga (vill puudub või esineb kohati või hõredalt).
Jalgade värv võib olla samas toonis villakuga, vastandtoonis või kirju. Tüüpiline on musta karvaga jalgadel valgete „sokkide“ või „kannuste“ esinemine..
Vill
Villa struktuur ja omadused
Kihnu maalammast, nii nagu ka mitmete teiste aborigeensete lambatõugude, villakut eristav tunnus on kahekihiline vill, mis koosneb alus- ja pealisvillast. Lisaks nimetatule esineb villakus veel üleminekukarvu ja surnud- ehk kempkarvu.
Alusvilla kiud on peenemad ja pehmemad, pealisvill jämedam ja jäigem. `Ülemineku- ja kempkarvad on enamjaolt jämedaid, jäigad, haprad ning tugevad. Kuna korraga on villakus erineva omadusega kiude, siis on tegemist ebaühtlase villaga.
Vill on oma omadustelt ja struktuurilt ühtlasem talledel kuni ühe aasta vanuseni. Sarnaselt mitmetele teistele aborigeensetele tõugudele, on kihnu maalambal säilinud loomulik villavahetus e villaheide.
Kuna kihnu maalamba villale on ka omane vähene villarasu (sisaldub peamiselt rasuhigist ja lanoliinist) olemasolu, siis on villa pesemine hõlbus ja vähesema pesuvahendi kasutamise vajadusega säilivad villa omadused ja kvaliteet. Väiksem villarasu sisaldus tingib ka valge villa puhasvalge tooni (vs kollaka tooniga „lambavalge“ vill).
Villa värvus
Villa värvus on valge, hall, tumepruun või must. Villaku värvus muutub (va valged lambad) villa kasvades ja lamba vananedes – talledel on see kontrastne ja erk, vanemal lambal tekivad segatud ja üleminevad toonid.
Tumeda villaga lammaste vanusest tingitud villavärvi muutus algab ligikaudu 1,5 eluaastast, kui see hakkab muutuma järjest heledamaks. Enamjaolt villaku tooni muutus peatub 4-5 eluaastaks.
Esineb ka nn ajutist villa värvi muutust, kus tegemist on tumeda villaku pleekimisega villa pikkuse kasvades ja/või suvepäikese mõjul pealt heledamaks. Eri värvi laikude esinemisel villakus võivad need samuti aja jooksul muutuda – nt. valgetesse laikudesse ilmuvad mustad täpid, must toon omandab erinevaid halli varjundeid.
Värvi muutuse protsess puudutab valdavalt vaid villakut – lamba pea ja jalad säilitavad toonid, mis olid sündides. Absoluutselt ühes toonis lambaid leiab vaid valgete või mustade tallede (kuni 1,5 eluaastani) hulgast.
Villaku tüübid
Villaku tüübi määrab looma vanus, pügamise aeg (kevadel, sügisel, uttede tiinuse või imetamise aeg jms), pidamistingimused, põlvnemine (millisest liinist) ja individuaalne isikupära.
Villa tootlikkus ja kasutus
Kihnu maalammas annab ühe niitega keskmiselt 1,5 – 2 kg villa. Selleks, et peenem alusvill ära ei viltuks ja kasutamiskõlbmatuks (sh raskemini pügatavaks) ei muutuks, on soovituslik maalammast pügada vähemalt 2 korda aastas.
Tervikuna on maalambad käsitletavad karusnaha lammastena, kelle villak sobib karusnahatoodete valmistamiseks. Pügatud villa puhul õigeid valikuid tehes sobib see nii pehmemate kui ka vastupidavamate lõngade, vilditud jm toodete valmistamiseks
Eritunnused
Kaela all, ülemises kolmandikus võivad esineda tilbad – üks või kaks nisataolist villaga kaetud moodustist. Need võivad ilmneda talledel esimestel elukuudel või kuni esimese eluaasta jooksul. Mõnedel loomadel säilivad tilbad muutumatuna surmani, mõnedel on tallena tugevalt olemas, hiljem taandarenevad väiksemaks või kaovad peaaegu täiesti ja on tuntavad vaid sõlmekese või nahapaksendina
Tervis ja söödakasutus
Kihnu maalammas on läbi ajaloo kujunenud Eesti looduslikele ja ilmastikutingimustele vastavaks ja on hea söödakasutusega ning sigivusega. Tegemist on hea kohanemisvõimega pärilike vigadeta ja haigusteta lambatõuga.
Optimaalsete pidamistingimuste juures on kihnu maalammas terve ja pikaealine. Kuna kihnu maalammas on elanud siinsetel taimekooslustel aastatuhandeid, siis on ta kohanenud parasiitidega ja omandanud resistentsuse.
Viljakus
Viljakus on kihnu maalambale kui aborigeensele tõule omaselt kõrge. Suguküpsus saabub jääradel 5-6-kuuselt, uttedel 6-kuuselt, sagedasti on esmapoegijad uted alla aastased, tuues 1-2, harvemini 3 talle.
Tallede sünnikaal olenemata on keskmiselt 2,5-3,5 kg (üksiktalledel suurem). Vastsündinud talled on vitaalsed ja suremust esineb harva, kuna utt poegib kergelt, võtab hästi talle omaks ja kaitseb teda. Uted on hea piimakusega ja seetõttu kasvatavad nad oma talled enamaltjaolt alati ülesse.
Maalammastel on säilinud sünnituspesa valmistamise ja talle varjamise instinkt ja talle hülgamist täheldatakse väga harva